KIK-projektide blogi

KIK-i rahastatud õppekäigud loodusesse

Kärla koolis toimuvad SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastuse toel õppekäigud loodusesse. Projektid on kirjutanud õpetaja Tiina Metsmaa, kes koordineerib ka õppekäikude toimumist.  

Rännuraamat 2022/23

5. klassi õppekäik Harilaiule

5. kl õppekäik Harilaiule
5. kl õppekäik Harilaiule

30. mail käis 5. klass matkal Harilaiu poolsaarel. See on põnev piirkond - sest meri muudab maad seal kõige kiiremini terves Eestis. Ilm andis meile külma ja tugevat meretuult, aga ka meeldivalt sooja päikest. Oli pikk jalgsikäik, kuid vahepeal saime loopida kive tormisesse merre. Maitsesime seal kasvavaid söödavaid taimi - merikapsast (mis maitses nagu kapsas) ja merihumurit (mis maitses nagu soolakurk). Kõik otsisid ja korjasid kaasa põnevaid kive. Mängisime aarete otsimise mängu ja poisid loopisid merre palke ning proovisid uputada parve. Teadmiste kontrollis näitasid kõik häid tulemusi, parimad olid Õnne Ingel ja Lilyan. Oli tore päev.

5. klass

Pilte näed SIIT

Saaremaa lõpus käidud ehk 7. klassi loodusmatk Sõrve

Luigepaari läbi pikksilma jäädvustas Laurete Avik
Luigepaari läbi pikksilma jäädvustas Laurete Avik

10. novembril, mardipäeval, said selleks aastaks planeeritud KIK-i rahastatud loodusmatkad ja õpitoad tehtud.

Viimane matkapäev viis meid Sõrve, linnuvaatlusretkele. Meie giid Mati Martinson viis meid matkale Sääre tippu, pikksilmaga jälgisime pidevalt linde, nägime ka hülgeid lesimas.

Rannast korjasime mere karpe ja saime teada millised on sisse tulnud võõrliigid ja milliseid võib süüa. Kuna oli udune ilm, siis kahjuks ei näinud me Läti randa, kuigi tavaliselt on seda näha. Osadele meie klassist tuli telefonioperaatori sõnum: ''Tere tulemast Lätti!...''.

Uurisime, miks on majadel igal pool klaaside ees papid. Need peavad olema seal, kuna muidu lendavad linnud põhjapoolt vastu klaasi, sest arvavad et aknaklaasid on läbitavad ja saavad seetõttu surma.

Käisime veel Sõrve Militaarmuuseumis I maailmasõja ja II maailmasõja sõjarelvi,-riideid, -kaarte, -transporti, -baase ja- kaevikuid vaatamas. See osa päevast meeldis rohkem poistele. Vahepeal tuli söögipaus, meile pakuti kaasavõetud lõunasöögi kõrvale teed ja kohvi

Viimaseks jäi loodusmuuseum. Me nägime seal palju topiseid nii lindudest, loomadest kui ka putukatest ja ka loomi, keda oli lahatud ja purki pandud mingisse vedelikku. Ka palju linnupesasid ja sulgi. Saime lähedalt näha linde, keda merel kaugelt jälgisime - luiged, kormoranid, pardid, haned jpt

Päev oli väga pikk, aga saime palju teadmis loodusest.

7. klassi õpilased

Pildigalerii leiad SIIT

Kuuendikud olid omadega täitsa rabas

6. klassi õpilased räätsadega Koigi rabas
6. klassi õpilased räätsadega Koigi rabas

Nüüd saame kõik öelda - me olime omadega täitsa rabas! 

17. oktoobril käisime klassiga räätsamatkal Koigi rabas. Enne täitsa sohu minemist tehti meile õppus, kuidas räätsad jalga panna ja kuidas käia ning räägiti meile, et näiteks ei tasu astuda helerohelise sambla peale ja ka kohale, kus on vett näha. Räätsadega soos oli üsna hirmus, aga samas tõsiselt huvitav. Väga veider oli rabas just muda peal liikuda, maa jalgade all vetrus. Hea oli liikuda mööda laudteed, mis oli umbes 9 km pikk. Meie matkajuht Mart Mölder rääkis väga huvitavalt taimedest, turbast ning fakte asjadest, millest muidu oleksin tuimalt mööda kõndinud. Saime teada, et Naistejärv tekkis külanaiste pisaratest, et Kuke jõe algus on soo kuivenduskraav. Sõime marju, ka neid, mida ei oleks tohtinud - paakspuumarjad põhjustavad kõhulahtisust. Nüüd teame, et kuulda tuleb giidi juttu enne, kui midagi suhu toppida. Käisime ka vaatlustornis, kuigi tuul oli väga vali ja torn kõikus tugevasti. Üldiselt meil ilmaga väga vedas, päike paistis. Meil oli väga vahva päev, ootame juba järgmist matka.

6. klass ja loodusainete õpetaja Tiina Metsmaa

Suur pildigalerii SIIN

1. klassi õppekäik Mändjala loodusõpperajal

1. klass Mändjala loodusõpperajal retkejuht Anniga
1. klass Mändjala loodusõpperajal retkejuht Anniga

Mihklipäeval külastas 1. klass KIKI projekti raames Mändjala loodusõpperada, kus tutvusime söödava ja mittesöödavaga sügiseses metsas. Koos matkajuht Anniga uurisime, mida huvitavat pakub sügisene loodus. Leidsime mitmeid seeni, sealhulgas nii söödavaid, kui ka mürgiseid. Meile kõigile oli suureks üllatuseks, et lisaks tavalisele punasele, valgele ja rohelisele kärbseseenele on olemas ka panter kärbseseen. Üldse on kokku 11 erinevat liiki kärbseseeni. Kevadel metsade all ja teepervedes õitsev piibeleht oli nüüdseks kasvatanud endale ilusa oranži marja, mis kohe kutsus maitsma. Õnneks jõudis retkejuht Anni meile selgitada, et tegemist on äärmiselt mürgise marjaga, mille maitsmine võib kurvalt lõppeda. Eelnevalt olime loodusõpetuse tunnis rääkinud ja vaadanud pilte pohladest. Nüüd õnnestus ka neid oma silmaga näha. Veel saime teada, kui tark lind on must rähn. Nimelt armastab ta väga käbide seemneid. Selleks aga, et maiustamisel käbi eest ära ei veereks, asetab ta selle oskuslikult puu prakku ja laseb siis nokal väledalt käia.

Kuigi ilm ei olnud just meie poolt, oli siiski tore reis.

Õnne Kruusmaa

1. kl klassiõpetaja

Pildid leiad SIIT

Rännuraamat 2021/22

8. klass Põhja-Saaremaa pankadel

"Tean nüüd, mis on see ala, kui meri järsku tumedaks läheb"...

Seekordki alustasime oma matka Suuriku pangalt, kus juhendaja Anne Teigamägi rääkis panga ajaloost viimasel sajandil - Undva raketibaasist sõitsime läbi, saime teada mootorpurjekas Lydia Koidula laevahukust ja selle lasti jälgedest (ehk siis ümaraks veeretatud punastest tellisetükikestest) rannikul. Tutvusime Siluri lubjakiviga ning otsisime ja määrasime pangal leiduvaid iseloomulikumaid kivistisi. Edasi külastasime Veere rannikut ja tegime kindlaks, kas sealne kaldajärsak on pank või ole. Õige vastus - ei ole, sest aluspõhja kivimid ei paljandu.

Samuti õppisime tundma seal kasvavaid rannikutaimi - merikapsast, merihumurit. Saime teada ka, kuidas need taimed maitsevad - merikapsas kibe kapsas ja merihumur kui soolakurk. Järgmise peatuse tegime Onni rannas. Kohe maantee-äärses põõsastikus rõõmustas meid õitsev kaunis kuldking, nägime ka paljusid teisi käpalisi. Liivarannal pidi igaüks leidma kõik 4 rannikul sinevat merekarpi ning määrama meres kasvavaid vetikaliike. Mõni agaram määris käed kokku rannale uhutud rasvaga, mis mingil seletamatul põhjusel sel maikuul merest Saaremaa looderannikule uhuti. Õnneks tunneme nüüdsest ka mõru vahulille ja teame, et seda saab kasutada seebi asemel. 

Edasi suundusime Abula pankrannikule, kus uurisime mere poolt ära lihvitud stromatopooridest nö "pealuurannikut". Lõpetasime päeva Ninase pangal. Julgemad ronisid vaatetorni, mis paikneb vanas rannakaitsepatareis ja nautisid tornist avanevat merevaadet. Panga all tutvusime sellele pangale iseloomulike ahelkorallidega.

Meiega matkal olnud Ukraina õpilastele jäi silma, et kõik meie ranniku kaunid kohad on seotud kunagiste militaarobjektidega. Oli sel keerulisel nõukogude-perioodil ju rannas liikumine keeruline ja paljud kaunid paigad avastatud alles selle aja lõppedes.

Meile kõigile väga meeldis see reis, sest tore oli klassikaaslastega koos olla, nautida loodust, õppida uut ning korrata õpitut, kuigi traditsioonilised koolitunnid jäid sel päeval ära. 

8. klass ja loodusaineteõpetaja Tiina Metsmaa

Pildigalerii SIIN

9. klass Põhja-Saaremaa pankadel

11. mail tutvusime Suuriku ja Ninase panga pinnavormidega, uurisime pankranniku taimestikku, merekarpe ja kivististisi ning saime uusi teadmisi Saaremaa maapõuest ja mereelustikust. Ka täienesid meie ajaloo-teadmised - nägime, millised jäljed on meie saarele jätnud nõukogude-aegsed sõjaväeosad, uurisime mis annab Suuriku panga rannikul siiani märku mootorpurjekas Lydia Koidula hukust. Ninase pangal külastasime lisaks Estonia huku mälestusmärki. Teel peatusime Veerel ja tegime kindlaks, et sealne kaldajärsak ei ole pank. Meie matkajuht oli Anne Teigamägi Kuressaare Hariduse Kooli looduskeskusest.

9. klass võttis pärastlõuna looduses kokku nii: väga põnev oli, leidsime palju huvitavaid kive, nägime ilusaid kohti, meeldis olla looduses, nägime looduses seda, mis enne õpitud ja saime teada uut. Oli hea vaheldus värskes õhus viibida, saime klassikaaslastega ka nalja. Kahju, et selliseid päevi nii vähe on, tahaks veel!

Lõbus pildigalerii avaneb SIIT

5. klassi õppekäik Harilaiule

31. märtsil käis 5. klass Harilaiul. Matk oli üks Kärla kooli loodusmatkadest (KIK projekt). Matkajuhiks oli Mahe Metsalu Keskkonnaametist. 

Oma muljetest kirjutasid matkasellid järgmist:

Inger:

Mulle meeldis, et saime käia uutes kohtades. Väga ilus oli käia kivisaarel, ise samal ajal olles vee keskel. Me nägime ka luiki, kes vees ujusid ja toitu otsisid. Vahvad olid ka metssead, keda tagasiteel silmasime enne, kui nad metsa jooksid. Huvitav oli see, kuidas meri oli kandnud hunniku pisemaid ja suuremaid merekarpe ühte suurde kuhja kokku. Toit maitses kohisevate lainete ja värske õhu käes palju paremini. Sai nalja tehtud ja ka ise naerdud. Õppisin seda, et meri jaksab nii suuri kive kõrgesse kuhja kokku kanda, seda, et vesi tõuseb vähese ajaga nii palju ja seda, et vesi suudab teiste kivide abiga nii palju kivikesi nii siledaks, et mitte öelda ümmarguseks lihvida. Kokkuvõttes oli reis tore ja õpetlik.

Joonatan: Tahtsime algul poistega kohe viltusesse majakasse minna, aga see oli vee sees. Algul, kui künka tagant nägime arvasime, et on maa peal.

Egert: Uurisime palju merekarpe ja vetikaid. Oli väga palju kivisid.

Emmariin: Korjasime kivisid ja karpe, mina leidsin paar fossiili, mis on nüüd minu kodus kapi peal.

Kert: Leidsin telliskivi, mille oli meri kolmnurga kujuliseks lihvinud.

Mirtel: Ma mäletan veel ilusaid kivikesi, minu lemmik oli kollane kivi, kus oli väikesed augud igal pool sees. Ja see oli särav.

Filippo: Nägin ühte kivi, kus luu oli sees.

Reigit: Käisime ka sellises meres, kus oli nagu kivisild, meri oleks nagu pooleks olnud.

Piia: Mulle meeldis seal olla, sest seal oli värske õhk ja huvitav oli uurida.

Kädi-Leen: Mulle väga meeldis kivide otsimine ja viskamine. Teed oli küll vga pikalt, aga mina jaksasin ära käia. Kui olime koduteel, olime kõik nii väsinud, et kooli ukseni lausa roomasime. Mulle väga meeldis ja tahaks uuesti minna (Seda mainisid kõik seekordsed matkajad!) Kiidan giidi!

Õpilaste mõtted kogus kokku loodusaineteõpetaja Tiina Metsmaa

Pildigalerii leiad SIIT

4. klass seenemetsas

8.septembril käis kogu 4.klass KIKI projekti raames metsas seenel. Meiega olid kaasas kaks seeneeksperti Sirje Azarov ja Anne Teigamägi, kes teadsid kõikide seente nimetusi, mis me kokku jõudsime korjata. Seenemets asus Karujärve lähedal, tegemist oli segametsaga. Ilm oli ilus ja seega oli puude all lausa lust liikuda. Enne seente korjamist selgitati, kuidas neid õigesti korjata. Seejärel jagati paari peale kast, mis tuli samblaga ära vooderdada, et seentel oleks pehmem. Õppisime tundma mitmeid seeneliike nagu kitsemampel, vöödik, liimik, erinevad pilvikud ja riisikad. Minu enda lemmikuks sai vöödik, kuna see oli erilist lillat värvi. Saime veel teada, et peale punase, valge ja rohelise kärbseseene on olemas veel ka pruun, roosa, kollane ja rõngata kärbseseen. Meie korjatud seened läksid kooli näitusele, et ka ülejäänud koolirahvas nendega tutvuda saaks. Osad lapsed viisid enda saagi koju, et neist midagi maitsvat valmistada.

Minu meelest oli see üks tore ettevõtmine, kust sai palju uusi teadmisi.

Elisabet Kallas

4.kl õpilane

Rännuraamat 2020/21

Õppereis Saaremaa karstialadele

9. klass

Novembrikuu päikesepaistelisel päeval võttis 9. klass ette õppereisi tutvumaks Saaremaa karstialadega. Reis sai teoks Keskkonnainvesteeringute keskuse poolt rahastatud projekti raames.

Karst on nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavee keemiline ja mehaaniline toime kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse nagu lubjakivi, kips või kivisool. Karstumine tekitab maastikku väga erilisi (pinna)vorme. Peamist osa etendab karstumises lahustumine. Karstumist soodustab põhjavee vertikaalne liikumine, perioodilised sademed, kõrge temperatuur ja kivimite lõhelisus.

Nimetus karst pärineb Balkani poolsaarelt Sloveeniast, kus asub Karsti lavamaa- intensiivse karstumise ala. Kohalikud nimetavad ala Kras, mis tähendab "kivi".

Saaremaal meil väga silmapaistvaid karstialasid ei leidu, Seepärast võtsime selle reisi ette koos SÜGi Keskonnahariduskeskuse giidi ja ühtlasi sealse kooli geograafiaõpetaja Merike Kuldsaarega. Kõige väiksemad karstivormid on karrid, mida võib vaatamas käia Vilsandi saarel. Meie aga külastasime Kalja, Küdema ja Lepakõrve kurisusid Põhja-Saaremaal.

Kurisud on mitmekümne meetri laiused lehtri, lohu või liuakujulised moodustised, kuhu neeldub pinnavesi. Paljudes kurisutes kaovad ajutised jõed maa alla. Vesi tuleb päevavalgele karstiallikatena. Ka meie üritasime seda salapära näha, kuid vaadeldud aladel nägime vaid kuivi jõesänge ning saime vaid ette kujutada, kuidas vesi maa alla neeldub. Sellele vaatamata nautisime imekaunist sügisest loodust ning klassikaaslaste meeldivat seltskonda.

Õppekäigu raames saime uusi teadmisi settekivimite, lubjakivi, karsti tekke, kurisude ehituse ja Litoriinamere rannikuvallide tähtsuse kohta Saaremaa karstialadel. Õppekäigu lõpus täitsime töölehe, et saadud teadmisi kinnistada.

KPK 101 lend

Pildigalerii avaneb SIIT

Õppekäik Harilaiule

7. klass

28.septembril käis 7. klass Harilaiul. Giid keskkonnaametist rääkis meile põnevaid jutte meid ümbritsevast loodusest. Kui kõndisime mere poole saime teada huvitavaid fakte mere elust. Kõndisime kokku umbes 10 km. Ilmaga meil vedas, ei olnud tuult ega vihma. Lõppkokkuvõttes oli kõigil väga tore ja hea meel, et saime looduses aega veeta.

Janette Jaansalu 7. klass

Janette Jaansalu pildistaud fotosid vaata SIIT  

8. kl Harilaiul


22.09 käis 8. klass Harilaiul matkamas. Meie giid keskkonnaametist rääkis meile seal elavast ohustatud konnaliigist kõrest ehk juttselg kärnkonnast. Jalutades ranna poole näidati meile Läänemere peamiseid merekarpe. Saime teada rannakarpide elust ja toitumisest. Liikusime mööda rannaäärt ja metsaradu ning kõigil oli lõbus. Maha kõndisime me sellel päeval 9,3km. Tuul oli vali ja liivas polnud küll eriti tore mütata, kuid vahelduseks oli väga tore päev väljas.

Annabel-Maria Kuusikmaa

8. klass

Märten Soone tehtud pildigalerii avaneb siit

Rännuraamat 2019/20

Puud eile, täna ja homme

Ühel vihmasel päeval oli meie 3. klassil plaan minna Viki külla Mihkli talumuuseumisse. Selleks ajaks, kui me kohale jõudsime oli vihm järele jäänud. Meie vastuvõtjad andsid meile kadakapuust tehtud medaljonid. Meil oli kolm erinevat tundi, nendeks olid loodusõpetus, ajalugu ja kunst. Ajaloos vaatasime vanades majades olevaid asju ja uurisime, mis nendega tehakse. Loodusõpetuses uurisime puid ja mis nendest tehakse. Kunstis joonistasime puujupi peale loodust. Pärast seda sõitsime bussiga kooli tagasi ja saigi meie lõbus päevake läbi.

Emmariin Roos 3. klassist

Üritus toimus KIK haridusprogrammi "Puud eile, täna ja homme" raames.

Pildigalerii on SIIN

Soegininal Läänemerd avastamas

4.- 5. klass osales esmaspäeval, 16.09 õppeprogrammil "Avastame Läänemerd".

Soeginina pangal veedeti elamusterohke hommikupoolik. Meri vahutas ja möllas. Giidilt saadud juhtnööride pagasiga asuti mere ääres mereande püüdma ja uurima.

5. klassi õpilaste endi muljed päevast olid sellised:

Gert-Marol: "Mängisime lainetega, püüdsime krevette, tegime midagi kaardi juures..."
Mirit: "Mulle meeldis kõige rohkem prügi korjata. Ma ei tea miks, aga see meeldis. Ma ei teadnud varem, et ranna karpe saab süüa......"Rasmus: "Nägime vett, koristasime, otsisime veest asju......"
Karmen: "Me korjasime rannakarpe ja prügi. Tuul oli hästi tugev ja hästi suured lained. Pidime meeskondadesse võtma ja koos prügi korjama. Meile räägiti hästi palju merest. Mulle meeldisid kõige rohkem suured lained."
Herko: "Me käisime Läänemere ääres, otsisime igasugu asju, teokarpe ja vetikaid. Kõik üritasid püüda krevette. Leidsime maast palju prügi. Kui tagasi tulime, pidime kirjutama neid asju, mis me leidsime. Ja me saime teada, et Läänemeri on magedam kui tavaline meri."
Mathias: " Käisime Läänemere ääres. Mulle meeldis prügi otsida, kuna meri oli sinna palju põnevat toonud. Mulle meeldisid ka suured lained, oleks tahtnud näha mõnda mereelukat. Seal oli väga palju vetikaid ja merekarpe. Lõbus oli!"
Rimo: "Püüdsime kahvaga merest igasuguseid taimi ja mereloomi. Giid rääkis meile vetikatest. Me korjasime ämbrisse mereloomi. Korjasime prügi ja igasuguseid teisi asju. Pärast kirjutasime need üles."

Kuna meie õppekäik sattus Maailmakoristuspäevaga samale ajale, siis andsime oma panuse ka Läänemere puhtamaks saamisele.

Täname toredat ja lastesõbralikku giidi Mahet ja jääme ootama uusi vahvaid projekti KIKi haridusprogrammist.

Laste muljed kogus kokku õp. Marika Aarnis

 Vaata pilte ja videosid siit.

Rännuraamat 2018/19

6. klass käis hülgevaatlusel

Soegininal

25. märtsil käisime KIK projekti raames klassiga Soegininal hülgeid vaatamas. Me õppisime palju nii hüljeste kui ka looduse kohta. Hülgeid nägime läbi binokli või läbi suure teleskoobi. Kõige enam meeldis meile vaadata hülgeid, kes kaunistasid ilusat rannaäärt, aga meeldis ka kuulata lugusid, mida rääkis meie giid Mart Mölder, ning vaadelda erinevaid taimi. Peale hüljeste nägime veel erinevaid linde ja uurisime loomajälgi ning püüdsime arvata, millisele loomale need kuuluvad. Sirelin ja Märten tegid meie loodusretkest ägeda fotogalerii. Vaatamata külmale ja tuulisele ilmale saime palju uusi kogemusi ja sõõmu värsket kevadõhku.

Täname meie loodusainete õpetajat Reene Kanemägi, kes sellise vahva projekti meie kooli tõi!

Annabel- Maria Kuusikmaa 6. klass

Rohkem pilte siin: https://photos.google.com/share/AF1QipNOW9Rt1bi0WhW_5zRbD7Zi_d-n8QtvWdjh2uPUxfNmc5Xk1MMwVM8U-KlCK7Pn6g?key=b2RqQjYyRktkM2ZYM0FmQmJaTWVsTHJZWkpDV1FR

Õppekäik viis hülgeid vaatlema

9. klass Soegininal

19. märtsil sõitsid Kärla kooli 9. klass koos SÜGi bioloogiaõpetaja Mart Mölderiga õppereisile. Sõitsime Soegininale hülgevaatlusele.

Kohale jõudes saime me kõik binoklid ning matk mere poole võis alata. Kuigi vihmane ilm morjendas meid veidi, olime siiski õnnelikud, et saime ka sisemaalt välja mereõhku hingama. Teel merele läksime läbi türnpuusalu, samal ajal kui Härra Mölder tutvustas meile neid huvitavaid puid ja nende kasutusviise läbi aegade. Kui me olime jõudnud kivisele rannaäärele, asusime me teele oma viimase sihtpunkti, Soeginina poole.

Mereääres leidis üks poiss kondi. Õpetaja Mölder õpetas meile uue põneva triki, kuidas teada saada, kelle luu see olla võib: kui visata luu ülesse ja see jääb õhku pidama on tegemist kotkaluuga, kui luu kukub kätte, siis on tegemis hülgeluuga ning kui luu kukub "varba peale" on tegemist metssealuuga. Hetkel oli tegemist hülgeluuga. Teel edasi leidsime veel paar hülgekonti, isegi ühe hallhülge pealuu.

Kuid siis ootas meid rannas üllatus. Rannaäärele, merest umbes mõne meetri kaugusele oli ennast vinnanud väikene hall hülgepoeg. Kogu meie klass oli äärmiselt erutatud nähes hüljest võibolla elus esimest korda. Hüljes tunnetas suures inimestekogus ohtu ning hakkas urisema, mille peale liikusime temast ettevaatlikult mööda. Kui inimesed olid jõudnud ohutule kaugusele hakkas hüljes tagasi mere poole liikuma. Õpilaste silmad olid justkui liimitud looma külge, kuid oli aeg edasi minna.

Arvasime et see oli kõik, aga oh üllatust, veel üks hüljes! Seekord oli tegemist palju noorema, umbes nädalavanuse hülgekutsikaga, kellel oli veel valge karvastik. Kuna too seisis keset meie rada, ei hakanud me hülgest mööda ronima vaid sättisime oma teleskoobi temast veidi kaugemale. Läbi teleskoobi saime nähe kaugemal saarel hülgeid lesisklemas.

Järgmiseks oli plaan täiskasvanud hülgeemasid rannale lähemale kutsuda. Selleks tegid kõik "UUUUU" häält, millepeale oli näha isegi viite täissuuruses looma. Õpetaja Mölder seletas veel, kuidas teha isas- ning emasloomadel vahet: kõik oleneb looma nina kumerusest. Olles näinud ära ka suured loomad, liikusime tagasi bussi poole.

Hülgevaatlus on asi, mida enamus meie vanused pole veel kogeda saanud. Oli väga huvitav näha mereloomi nii lähedalt, väljaspool loomaaeda.

Annika Suurna ja Karis Kivi

9. klassist

Karise tehtud pilte vaata siit: LINK

Hülgevaatlus Soegininal

7. ja 8. klasside õuesõpe

Esmaspäeval 11. märtsil sõitsid 7. ja 8. klass Soegininale hülgeid vaatlema. 11.45 alustasime koolimaja eest sõitu, sõit kestis umbes 40 minutit. Bussi peal ootas meid ka meie giid Mart Mölder. Kui kohale jõudsime pidime matkama metsas umbes üks kilomeeter. Matkata oli üpris raske, kuna tuul oli tugev ja sadas rahet. Kohale jõudes soosis ilm meid 10 minutit ja andis päikeselist ilma hüljeste vaatlemiseks. Kuna hülged paiknesid Innarahu laiul, pidime neid läbi binoklite vaatama, mis meile vahetult enne bussist maha astumist jagati. Kuna ilm oli hästi muutlik, jäi meie vaatlus lühikeseks ja märkamatult olime juba bussis tagasi ning koduteel. Üldiselt õpilastele meeldis selline väike vaheldus ja koju sõites oli kõigil väga hea meel. Esmaspäeval 11.märtsil sõitsid 7. ja 8. klass Soegininale hülgeid vaatlema. 11.45 alustasime koolimaja eest sõitu, sõit kestis umbes 40 minutit. Bussi peal ootas meid ka meie giid Mart Mölder. Kui kohale jõudsime pidime matkama metsas umbes üks kilomeeter. Matkata oli üpris raske, kuna tuul oli tugev ja sadas rahet. Kohale jõudes soosis ilm meid 10 minutit ja andis päikeselist ilma hüljeste vaatlemiseks. Kuna hülged paiknesid Innarahu laiul, pidime neid läbi binoklite vaatama, mis meile vahetult enne bussist maha astumist jagati. Kuna ilm oli hästi muutlik, jäi meie vaatlus lühikeseks ja märkamatult olime juba bussis tagasi ning koduteel. Üldiselt õpilastele meeldis selline väike vaheldus ja koju sõites oli kõigil väga hea meel.

Liisi Leppik ja Lisandra Roos

Rohkesti pilte - LINK

Saaremaad avastamas

Õppekäik vihmas ja äikeses

11.septembri hommikul alustasime 2. ja 3. klassi õpilastega õppereisi Koigi rabasse. Lapsed olid tulvil ärevust ja seikluslusti. Bussi rataste vurinal sõitsime pilvedega võidu. Koigi raba tervitas meid vihmavalingu ja äikesega. Otsustasime rabast põgeneda ja suundusime Mihkel Ranna dendraariumi, kus kasvab üle saja eksootilise puu- ja põõsaliigi. Õpilased uurisid ja vaatasid huviga puid ja põõsaid ning said imetleda omapäraseid kivimeid ja väikest basseini. Külastasime ka Eesti vanimat kiviehitist Pöide kirikut, mis jättis oma stoilise rahuga lastele sügava mulje. Tee peale jäi ka Pireti kivi, mille ümbermõõduks tuli 18 õpilase käepikkust. Tagasiteel põikasime läbi ka Kaalist. Seal saime oma energiat maha raputada kraatri servadel turnides ja ronides. Oli ütlemata vahva õppepäev koos keskkonnahariduse spetsialisti Maris Sepaga. Ootame uusi toredaid retki meie kaunil saarel!

Klassijuhatajd Riina Eller ja Maret Rei

Fotod: M Rei

4.klassi õpilaste muljed õppekäigust Koigi rappa

 Õpilaste mõtted ja muljed pani kokku õp Gerta

Matk oli parem kui kool. Olime looduses, ei pidanud klassis istuma, oli lõbus ja sai rohkem oma sõpradega olla.

Matkal meeldis see osa teest, mis oli tehtud lennuväljaplaatidest ja sellel kõndides sai mõnusalt vetruda. Nimetasime selle osa teest raudteeks, sest see oli ju rauast. Meeldis veel torni ronimine ja sealt alla vaatamine soo ja järvede peale, legend Naistejärve tekkest.

Enim meeldisid uued teadmised taimedest ja nende kasutamisest. Mõni taim lõhnas nii, et tekitas peavalu ja oli selle järgi rahvasuus endale nimegi saanud, mõni jälle oli mõnusa värske lõhnaga ja ühte taimedest kasutati isegi saunanuustikuna.

Matka lõpus tegid kõik koos sõbra või lihtsalt paarilisega herbaariumi ühe taime kohta, mille matkajuht Maris rajalt kaasa võttis ja selle kohta huvitavat infot jagas. Need, kes tähele ei pannud, olid siis päris hädas, sest kuidas sa kirjutad lehele, et ei mäleta midagi, mis räägiti.

Kõige põnevam oli huntide murtud põdra luukere. Polnud kunagi varem nii suure looma luustikku näinudki.

  • Teadmisi saime veel soos kõndimisest ....
  • ja sellest, kuidas käituda, kui oled soos eksinud,
  • seentest, mis seal kasvasid ja palju muudki veel.
  • Maitsmise teel saime teada, et sooveel pole mingit maitset (ka ei kustuta ta janu, sest on mineraalivaba) ja murakamoosil, mille Maris meile kingituseks kaasa oli võtnud, on väga hea maitse.

Tagasiteel tegime peatuse Naistejärve legendiga seotud Pireti kivi juures, mõõtsime laste kätega selle ümbermõõtu ja julgemad ning osavamad ronisid ka selle otsa. Oli tore päev.

Kärla Põhikool 2018. Kõik õigused kaitstud CC Litsentsiga (Autorile viitamine, mitteäriline eesmärk, jagamine samadel tingimustel) 
Powered by Webnode
Create your website for free! This website was made with Webnode. Create your own for free today! Get started